Poolel mäel

Pea pool minu vahetusaastast on möödas. Aeg on lennanud kohtuvalt kiiresti. Vahel avastan, millise arengu ma olen teinud. Veel 5 kuud tagasi ei olnud mul õrna aimugi, mis saama hakkab. Nägin enda ees seda kauaoodatud mäge, millest üles ronima hakata. Kohale jõudes sai kiirelt selgeks, et algus saab olema väga raske. Tasapisi hakkas keel tulema, suutsin paikseks jääda, tekkisid sõbrad, rutiin ning nö kohalik elu. Praeguseks hetkeks olen poolel mäel, kuid mägi läheb aina laugemaks. Mul on sõbrad, kellega saab igapäevaselt nalja, kes hoolivad ning innustavad. Pere, kes muretseb ning tahab ainult parimat. Kool, kus ma saan pea kõigest aru, koht, kus teen aktiivselt kaasa nii tunnitööd kui ka koduseid ülesandeid. Ei saaks väga palju rohkem tahta.

Vahepeal olen korda saatnud nii mõndagi.
Käisin Emile (Brasiiliast) juures Braine-le-Château's. Imearmas pisike linnake. Linnas on ka väike loss (pr keeles château), kuid kahjuks seda külastada ei saa. Nimel elab seal tänaseni perekond sees. Küll aga ronisime künka otsa, kus oli näha kogu linnake.

Kahjuks pildile seda vaadet ei saanud

Emile et moi

Ühel laupäevasel päeval otsustasime Annamariaga (Ungarist) kinno minna. Algselt pidi ka Emile meiega liituma, kuid kahjuks transport vedas teda seekord alt ning ta ei jõudnudki Brüsselisse.

Põhjus miks sõitsime Annamariaga Brüsselisse oli lihtne: tahtsime siiski kino inglise keeles. Filmiks oli The Hunger Games: Catching Fire. Suurepärane film, soovitan kõigile! Kinos saime ka lõpuks soolast popcorni. Felt like heaven. Nimelt belglased söövad vaid magusat popcorni, mille üle ma isegi ei imesta. Antud popcorn oli väga soolane ning kui see on ainus variant, siis ega suurt armastust vist ei saagi selle vastu tekkida. Meie aga olime õnnelikud.

Kuna Belgias on terve jaanuari kuu aled, siis tuli ka üks shoppingureis ära teha. Sihtmärgiks Antwerpen, kus on ka Forever21. Kaaslasteks seekord Annamaria ja Laura. Päev oligi sõna otses mõttes täis shoppamist. Kui tavaliselt mõnd uut linna külastame, mängime ikka veidi turiste ka, kuid seekord olid meie vaatamisväärsusteks tõesti vaid poed. Päev ise oli äärmiselt edukas, seda näitasid juba meie ostukottide suurus ning valutavad jalad.

Kahjuks ei ole ma kaamerat endaga kaasa vedanud ja enamjaolt ei taipa ka telefoni välja võtta. Seega väga palju pilte mul teile jagada pole. 

Küll aga võlgnen ma teile pilte Pariisist, seega siin on minu 3 pildikest, kahjuks rohkem midagi erilist seekord välja ei kukkunud.

Head uut

Loodetavasti jäite rahule ning minu rohkem kui kolmenädalane paus on andestatav :)

Musid-kallid teile!