Eyjafjallajökull

 Imeline film!

 Nimelt esmaspäeva õhtul käisin Brüsselis kinos koos hostvanemate ning Mérydisiga. Tegu oli filmiga "Eyjafjallajökull". Sõitsime justnimelt Brüsselisse seetõttu, et hostisa mängis selles filmis kaasa ning tegu oli mitte just esilinastusega, kuid millegi sarnasega. Saal oli rahvast täis ning näitlejad isiklikult tulid kohale. 

Vasakult: Alexandre Coffre (lavastaja),  Bérangère Mc Neese,
Dany Boon,  Valérie Bonneton ning reporter

 Loomulikult jäid nad hiljaks nagu loomeinimestele kohane, kuid pole hullu, tänu sellele saime nendega fuajees pilti teha. 

Valérie Bonneton, hostema, Mérydis ja mina

See pidavat väga suur ja uhke asi olema,
 et Dany Booniga pilti saime teha

Peale näitlejate kõne, vastamist küsimustele ning nalja tegemist hakkas film. Ma kartsin, et tulen koju ning olen sunnitud kirjutama blogisse, et käisin kinos, kuid mul pole õrna aimugi, millest film rääkis. Minu üllatuseks, see nii aga polnud. Sain enamusest filmist aru ning naersin nii mõneski kohas kaasa! Olin uhke enda üle :)

 Film oli tõesti suurepärane ning näitlejameisterlikkus oli kõrgel tasemel. Olen väga rahul oma esimese prantsuse filmiga!

 Samuti nägin ära selle kuulsa Atomiumi, 
järgmine kord lähen sisse kaa
Pildil: mina, hostema, Mérydis

 Koolist väga midagi kirjutada ei ole. Siin koolis on süsteemid ja asjade toimimine veidi teisiti, kuid seda seletan mõni teine kord. Üldiselt on kool väsitav, kuid samas õppin iga päevaga üha enam. Mulle on nüüdsest pühendatud eraldi 6h prantsuse keelt nädalas teiste tundide arvelt, seega saan päris korraliku toe ka alla.

 Täna kohtusin ka oma driektrissi pojaga, kes õpib hetkel ülkoolis õpetajaks ning ta hakkab mind samuti õpetama. Ta tundus väga tore ning ta inglise keel oli kõvasti parem kui teistel. Olen väga rahul, loodetavasti hakkab nüüd keel tulema ka. 

 Kallis Kirke, siin on pilt pühendusega sulle.

Mu panoraampildi oskused on ületamatud, ma tean.
Paremal on ka veel üks laud ning telekas, mis pildile lihtsalt ei mahtunud.

 Kallid-musid-paid teile sinna Eestisse!

 Ning kallis koor, loodetavasti saab teil lõbus olema. Olen kurb, et ei saa füüsiliselt teiega seda reisi nautida, kuid mõtetes olen alati teiega. Kallid olete!

Ei saa mitte vaiki olla, lauluviisi lõpeta...

25 tundi sünnipäeva

Siin peaks tegelikult olema video, kuid kahjuks tehnika ei tööta kohe üldse minuga kaasa, seega panen siia lihtsalt kirja.

Aitäh teile! Aitäh kõigile, kes mind meeles pidasid ning õnne soovisid! Mul oli üks imevahva päev ning seda ka tänu teile ja teie õnnitlustele.

Aitäh, juba reedel saabunud, kirja saatjatele, see oli väga armas!

Aitäh Renatele, et oled olemas ning samuti ka selle imearmsa kollaaži eest!
Aitäh Kertule, selle pisarateni viiva video eest, mida olen nüüdseks juba kümneid kordi vaadanud. See oli suurepärane!
Aiäth ka kõigile neile, kes teadlikult või teadmatult sellest videos osalesid.
Aitäh emmele-issile, selle armsa kõne eest ning edu teile reisil!
Aitäh memmu-taadu, selle ootamatu õnnitluse eest!
Aitäh teile kõigile!
Armastan ja igatsen teid kõiki :)

Tänks Laura, et mind ka elus hoiad ja 16 ja Belgia kõlab päris hästi!


Eilsest siis lähemalt ka.
See sünnipäev oli minu jaoks erakordne: kestis 25 tundi ja ei ole kunagi nii mitmes keeles oma õnnitlejaid tänanud :)
Bisous! :)

Hommikul oleksin võinud täitsa magada, kuid uni kadus juba üheksast.
Lõunat käisime söömas Buffalo restoranis, Prantsusmaal. Jah, just käisin oma sünnipäeval Prantsusmaal :)
Pärast lõunat otsustasime, et veel on vara koju tulla ning läksime hoopis bowlingut mängima. See oli väga meeleolukas ning esimene mäng läks päris hästi, kuni viimaste viseteni ning sealt edasi andsin edumaa hostisale.
Koju jõudes olin väsinud, kohutavalt väsinud, kuid meeletult õnnelik!

Veel kord suur aitäh kõigile õnnitlejatele!
Thank you!
Merci beaucoup!
Kiitos!
Gracias!

Walibi

 Olen nüüdseks jõllitanud seda tühja lehte piisavalt kaua, et teada, et mul pole õrna aimugi kuidas oma emotsioone siia kirja panna.
 Täna oli meil YFUkatega kokkusaamine Walibi seikluspargis.
 See oli mega!
Ja kui ma ütlen mega, siis ma mõtlen, seda kirjeldamatud emotsiooni, mis valdab sind pärast Walibi külastamist parimate inimestega.

 Uus päev, uus katse. Eile jätsin kirjutamise sinnapaika, proovin siis uuesti.
Emtosioone kirja panna on jätkuvalt raske. Eilne oli super, parim mis oleks võinud juhtuda hetkel. Andis tõelise energialaengu ning põhjuse oodata uut kohtumist. Hea on rääkida inimestega, kes sind täielikult mõistavad. Nad on kõik nagu mina, mingilmääral. Nii hea oli lõpuks päriselt südamest naerda, hea on naljadest aru saada.
 Kahjuks minu plaan teha palju pilte läks luhta.
Tegin päeva jooksul ühe pildi, kuid jätan selle siia lisamata, muidu te järgmist postitust enam lugeda ei saaks, poleks lihtsalt kedagi, kes kirjutaks :)
 Aga näppasin pilte siit ja sealt ning pildid ütlevad tõesti rohkem kui tuhat sõna.

Meie seltskond vasakult:
Anton (Sanni hostvend), Sanni (Soomest),
 taga Lisa (Saksamaalt) ning ees Laura ja mina

No words needed

Sest põhjamaa naised on kaunid
Mina, Sanni, Laura

Lemmikatraktsioon-aeglane paadisõit
Tegelikult oli see hea koht, kus rääkida, naerda ning muid lollusi teha

Ootame alla kukkumist
ehk siis Dalton Terror

Sanni, I hope you won't kill me

Kuna mul emotsioonide kirjeldamine vist nii häst ikkagi välja ei tulnud, siis tsiteerin siinkohal lõigukest Sanni blogist. See võtab kõik suurepäraselt kokku.

"This weekend there was the trip everyone had been waiting for: the YFU-trip to Walibi, Belgium’s well-known amusement park! The entire day was simply said amazing! It was wonderful to be able to laugh along to jokes until my eyes were watering once again, talk so much that my jaw got tired, and gain so many wonderful memories that I can share with awesome people." Sanni Lääperi (read more: http://dansmajeunesse.blogspot.be/)

Bisous!

Premier mois

Jah, just, esimene kuu Belgias on nüüd möödas.
Selle aja jooksul olen rännanud juba päris palju ringi, näinud erinevaid linnu ning atraktsioone.
Olen arendanud oma prantsuse keelt (küll mitte nii palju kui tahaksin), saan juba päris paljust aru, samas väga palju on veel mõistmatut.
Olen nüüdseks end sisse seadnud jälle uuel aadressil, nagu eelmises postituses mainitud.
Rue de Montroeul 80 7380 Quiévrain Belgium
Kõik pakid kommidega on teretulnud.

Tegelikult ei ole väga tuju siia postitada.
Uus kool ei ole just väga suurepärane, kuid ehk on asi muutumas, ma loodan nii.
Perega hakkan ära harjuma, nad on toredad inimesed ning teavad juba, mida teha.
Pühapäeval on mu sünnipäev, jeey me.

Ma olen kogu aeg väga väsinud ning naeratust ette manada on juba natuke raske.
Kuid kõik läheb üle, kultuurišokk on lihtsalt kohale jõudmas.
Ärge muretsega minu pärast, saatke lihtsalt oma positiivsed soovid minu poole, see on parim.
Ise katsun ka positiivne siiski olla :)

Kaire, sa saad hakkama, ma usun sinusse ning tean, mida sa tunned, kallis oled! Saadan õhumusid vastu :)
Renate, palju õnne ning loodetvasti kõik läheb samamoodi edasi.
Nele, hea on sinuga rääkida ning küll sa inglise keele ka selgeks saad.
Emme-issi-Tesse, armastan teid ülekõige. Nii lihtne see ongi!
Kõik ülejäänud, peamiselt rebastest sõbrad, jõudu ja jaksu teile ning aitäh, et olete olemas olnud

Bisous

PS! Kirke, see pilt minu uuest toast tuleb järgmise postitusega, ma lihtsalt ei suutnud end voodist püsti ajada

Nädalavahetus ning uued seiklused

Laupäeval käisin kiiruga turul. See oli päris huvitav kogemus, seal leidus kõike. Riideid, puu-ja juurvilju, kommi, juustu, liha ning mänguasju, köögitarvikuid ja kodutehnikat, aksessuaare ning kõike muud.
 Turul käisime seetõttu, et perel on päris mitu õunapuud ning seoses sellega on vaja õunad ka kuskile panna. Seega me käisime seal, et võtta puuviljamüüjatelt üle jäänud kaste.

Väike osa turust.
Turg asus Nivelles'i keskväljakul

Üks mitmetest lihalettidest

Üks paljudest puu-ja juurvilja lettidest
See meentuas juba veidi Eesti turgu,
kuid kaubad ja hinnad on piisavalt erinevad

Isiklik lemmik-kommilett

Meigilett

Köögitarvikud

Meie 'saak'

 Pühapäeva veetsin tehes mitte midagi.

 Täna aga käisin Liege's. Seoses erimeelsustega vahetan pere ning seetõttu käisin täna YFU kontoris Liege's. Homme hommikul lähen viimast korda siinsesse kooli ning homse õhtu veedan juba uues kodus. Uueks pereks saab mu nö originaalpere ehk siis pere Quiévrainis.

 Seoses Liege's käiguga tuli mul esimest korda Belgias ka rongiga sõita. Nii vaikne oli! Kuid ega üks vahetusõpilane ei saa sõita rongis nii nagu kohalikud. Tegin mõned pildid rongiaknast ning rongist ja kogemata ei maksnud oma pileti eest. Aga see oli päriselt kogemata. Ma lihtsalt ei teadnud, kus ja kuidas ma seda tegema oleksin pidanud. Järgmine kord tean :)

Et te mind ikka ei unustaks,
tuleb endast ka pilte lisada

Rongiajad vanamoodi
(tegelikult eksisteerivad elektroonilised tablood ka)

Arvestades rongi kiirust on udusus andestatav, ma loodan

Minu ustav, mugav ja vaikne transpordivahend

Seda postitust motiveeris mind kirjutama Liis, võite tänada teda.
Kõikidele rebastele aga soovin jõudu ja jaksu! Järgmine aasta saate minu üle naerda :)

Bisous!

Esimene täispikk koolinädal...

...on nüüd selja taga.
 Ei saaks öelda, et kerge oli. Topelttöö tegemine võtab topeltenergiat ning arvestades kõike muud, kulub energialt kolmekordselt. Kuid ma ei kurda.
 Olen saanud endale esimesed sõbrad. Sõbrad, kes elueest üritavad purssida inglise keelt ning julgustavad mind üha enam prantsuse keeles rääkima. Juba arenen, rääkimine on küll keeruline, kuid aru saan juba päris paljust. Okei, saan enamjaolt aru kui klassikaaslased või pere minuga räägib, tunnis ei mõika veel midagi. Õpetajad räägivad kiiresti ning keeruliste sõnadega.
 Eelmine nädal ning see nädal käisin koolis sellise tunniplaani järgi:
Esmaspäev, Lundi
1. Ajalugu
2. Ajalugu
  20 min pausi, koolimajast tuleb väljuda
3. Kehaline
4. Kehaline
  Tund aega pausi ehk söögiaeg, jalutasin parki
5. Ülejäänud klassil on flaami keel, kuid mina veetsin tund aega istudes ning Emile'ga rääkides.
6. Inglise keel
7. Inglise keel

Teisipäev, Mardi
1. Majandusteadus
2. Matemaatika
  Paus
3. Majandusteadus
4. Majandusteadus
  Lõuna
5. Ajalugu
6. Prantsuse keel
7. Inglise keel

Kolmapäev, Mecredi
1. Geograafia
2. Religioon
  Paus
3. Füüsika
4. Ajalugu

Neljapäev, Jeudi
1. Religioon
2. Matemaatika
  Paus
3. Matemaatika
4. Keemia
  Lõuna
5. Prantsuse keel
6. Inglise keel
7. Majandusteadus

Reede, Vendredi
1. Matemaatika
2. Bioloogia
  Paus
3. Geograafia
4. Teistel flaami keel
5. Prantsuse keel
6. Prantsuse keel

 Tunnid kestavad siin 50 minutit ning üldiselt kaks tundi järjest (kuid kui on 8 tundi siis on lõpus ka 3 tundi järjest). Klass püsib üldiselt ühes ruumis ja hoopis õpetajad jooksevad klasside vahet. Samuti on meil ''korrapidajad''. Igal lennul on selleks erinev isik. See on see mees/naine, kelle juurde sa lähed, kui sul on probleem, kui sa jääd hiljaks või kui puudud.
 Lisaks on siin Journal de classe, see on peaaegu nagu koolipäevik, kuid oluliselt raskem ning keerulisem täita. Sa pead sinna iga päev kirjutama, mida tunnis tegid ning samuti ka kodused ülesanded. Keeruline.
 Inimesed koolis on toredad ja mõistvad, õpetajad on loobunud mu nime hääldamisest ning mu küsimisest. Olen kõigile klassikaaslastele ning koolikaaslastele väga tänulik, eriti oma pinginaabrile, Manon'le, kes üritab mulle võimalikult palju jooksvalt ka tõlkida.
 Kooli ja õppetöö tasemest ma rääkida ei oska, kuna käin siin 11.klassis. Matemaatika tundub okei, sellest saan enamjaolt aru. Oh, siit ka üks edukuse tunnus: eile, neljapäeval jäi mul matemaaikas üks asi selgusetuks ning kuna Manon ei osanud mulle selgitada, küsisin õpetajalt, täitsa iseseisvalt ning sain ka vastuse oma küsimusele. Vastuse millest ma aru sain! Olin uhke!
 Kõige lihtsam tund on muidugi inglise keel. Õpetaja püüab rääkida peamiselt vaid inglise keeles ning mulle see sobib, ülejäänud klass küll nii rahul sellega ei ole. Nende inglise keel on siin madalam kui minu oma, selles ei ole nad ise süüdi, lihtsalt koolisüsteem ei toeta keelteõpet. Seetõttu hindan eriti nende kõigi püüdlusi mulle inglise keeles midagi selgitada.
 Koduseid töid väga palju siiani pole olnud. Need vähesed, mis on olnud, neist olen ma vabstatud olnud, kuigi püüan siiski võimalikult palju teha.
 Lõunat käime (mina ja Emile) enamjaolt söömas pargis koos lennukaaslastega, väga armas seltskond. Täna aga käisime Grand Place'i lähedal söömas, koos kahe teise klassiõe, Colini ja Margot'ga.

Mina, Emile Brasiiliast, Colin ja Margot

  Mida te veel koolist teada tahaksite?

 Nädalavahetusest niipalju, et homme lähme turule ning kella neljast saan kokku oma nooremate tugiisikutega.

Bisous

Le jardin de Watkyne

Aiaiaii.. muutun juba laisaks.
Eelmisel laupäeval, 7.08 käisime Le jardin de Watkyne's mingisuguse igaastase ürituse raames. Tegu oli ühe Belgia kunstniku, Jacques Vandewattyne alias Watkyne, loomekodu ja hooviga. Peale majas ja hoovis ringijalutamist (need ei olnud väga suured) läksime 6km kunstirajale. Nimelt on selle kunstniku skulptuurid ühe matkaraja ääres, seega kui oled valmis 6km kõndima, saad tutvuda Watkyne loomingu ning samuti kauni Belgia maastikuga. Ilm oli suurepärane ning abiks anti meile ka kaart, kus on lisaks ka skulptuuride kirjeldused või legendid. Kuna pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna, siis edasi saate näha pilte minu imelisest kunstirännakust.

Vabandan, et pildid muutuvad järsult ning tekst on kohati ehk veidi pildist väljas, peale pikka mässamist andsin loobumisvõidu movie makerile.

Bisous!

PS!

Lehmadel on siin eesõigus 

Kõik on uus septembrikuus

 Eile algas mul kool. Pole ammu vist nii hirmul olnud, kuid samas nii palju naeratanud. Klass on väga tore, meid on kokku 21. Klassijuhataja on samtui väga tore ja armas ning püüab inglise keelt rääkida, kuid see ei tule kahjuks väga välja.
 Kuid nüüd kõigest järgemööda.
 Üleeile, teisipäeval sain endale aastaks bussisõidu kaardi. Selleks, et kaarti teha, pead sa kohale minema bussifirmasse. Me sõitsime sinna ratastega, tee oli ca 7km. Rada mida mööda sõidame siin on megailus. Järgmine kord võtan fotoka ka kaasa :) Bussifirmas kulus ootamisele 45 min, kuid õnneks oli ilm ilus ja soe (enamus aja ootasime järjekorras, mis oli ustest väljas). Peale kaardi kättesaamist käisime kiirelt pagaripoes ja seejärel väntasime koju tagasi.

Minu ustav bussifirma- Tec it easy

Peale pikka ootamist ja kõrbemist olin õnnelik :)

 Õhtul pakkisin kõik oma 4 õpikut ära (tegelikult saan 4 veel) ning võtsin õhtut rahulikult, et valmistuda esimeseks koolipäevaks.
 Eile oli mul esimene koolipäev. Naabritüdruk Enora tuli mulle 'järgi' 8.30, et saaksime koos bussi peale minna. Bussipeatuses kohtusime Elliotiga, kes käib samuti kuuendas ning on väga tore.
 Koolis tutvustas Enora mind minu uutele lennukaaslastele ning edasi suhtlesin nendega. Nad on kõik väga toredad ning püüavad rääkida inglise keeles. Peale poolt tundi suhtlemist läksime võimlasse, kus toimus meie 'aktus'. Tegelikult nägi see välja selline: mõned õpilased oleks tulnud justkui otse rannast, mõned otse voodist. Peamiselt kanti teksasid/shortse ning T-särke. Peale minu oli veel 4 inimest kleidiga ja mõned seelikuga. Terve meie lend kutsuti võimlasse ning seal istusime maha. Lihtsalt maha. Seejärel pidas keegi naine kõne ning sellele järgnes nimede ettelugemine ning klassidesse minek. Mina olen 5.B.
 Klassi sisenesin viimasene ning otsisin vaba kohta. Õnneks leidsin klassi tagumises otsas ühe väga toreda tüdruku Manoni õksinda istumas, seega temast sai minu uus pinginaaber. Seejärel kontrollis meie klassijuhataja (mul pole õrna aimugi kuidas ta nime kirjutada) kohalolijaid ning nende andmeid. Ning sellele järgnes 2h loeng reeglitest. Samuti anti meile hunnik pabereid, millest osad pean homme allkirjastatult kooli viima. Siin on vanemad õppetööse vägagi kaasatud ning see vajab harjumist.
 Koolist koju tulin koos Elliotiga, sest Enora pidi kuhugi minema. Meil oli väga lõbus bussisõit. Ta rääkis aeglases prantsuse keeles ning ma vastasin aeglases inglise keeles. 
 Koju jõudes vaatasime üle mu paberid ja see võttis üsna kaua aega, kogu tõlkimine jms. Peale seda sõitsime taaskord ratastega poodi ning ostsime mõned vajalikud kooliasjad. Kahjuks mappi ei suutnud osta, sest mul ei olnud õrna aimugi millist või mitut mul vaja on, seega otsustasime minna tagasi homme/ülehomme.
PS!! Võlgnen Teile paar pilti ka, seega tuleb kas update või kiire pildipostitus ka lähipäevil. 

 See oli nüüd kiire ülevaade minu esimesele koolipäevale, loodan, et järgmised päevad ei tule nii igavad ning ma mõistan iga päevaga üha rohkem.

Bisous!

PS! Eile õhtul läks mul internett ära, seega postitasin selle alles täna :)

Martin Ecuadorist, Luks Kolumbiast, Monise Brasiiliast, Aimee Mehhikost ja mina Eestist
Võlgen selle teile ajast, mil brüsselis olin

Esimesed sõbrad

 Minu uus postiaadress: Place Mathy, 10, 7181 Arquennes Belgium.

 Eile käisin esimest korda peaaegu eakaaslastega väljas. Nimelt mu hostpere peretuttav on 18aastane Denir, kes käib minuga samas koolis, kuid 6.klassis. Eile tuli ta siia, et minuga kohtuda ning siis kutsus endaga kaasa, sest tema kodukohas toimus mingisugune laat. Kuna YFU üritustel korrutati, et tehke kõik kaasa, siis läksingi keeleoskamatuna tundmatule laadale. Deniri inglise keele oskus oli 'parem kui mitte midagi'. See ütleb vast kõik. Siinkohal tänan veelkord oma inglise keele õpetajat S.Mummat, kes viitsis mulle keelt selgeks õpetada. Laat oli imepisike ning pamiselt olid seal purjus täiskasvanud, kes vihtusid tantsu ja laulsid bändiga kaasa. Deniri sõbrad olid lastele mõeldud putkade ülalpidajad. ta tutvustas mind kõigile ning sellele järgnesid põsemusid (siiani üritan harjuda). Mõne aja pärast tuli ka Deniri ema ja siis käisime nende juures, kuna ta ema nõudis, et ma näeksin nende kodu ära. Seejärel jalutasime tagasi laadale, kus veetsin kokku umbes 2h. Rääkisin kõigiga ning nad olid väga huvitatud eesti keelest ning minu sõnastikust. Näiteks tahtis üks sõber öelda teise sõbra kohta (vabandan, aga mul pole õrna aimugi, mis nende nimed olid või kuidas neid kirjutada), et ta on idioot ning sõnastiku abil suutis ta moodustada lause "ta on  põdur".
Peale 2 tundi vägagi lootusetul laadal istumist, sõidutas Denir mu tagasi koju ning ma sain puhata veidi.

Selle minilaada laste lõbustusnurk.

 Täna oli veidi varajasem äratus ning käisime toidupoes. See oli megasuur ja odav, põhimõtteliselt vist nagu meie hulgiladu. Sain sealt kõik vajaliku ka oma koolilõunate jaoks esialgu. Nimelt süüakse koolis peamiselt enda kaasa võetud lõunat. Muidugi saab ka koolist osta, kuid see on kallis. Viienda ja kuuenda klassi õpilased saavad minna ka kooli territooriumilt välja, näiteks parki või mõnda kohvikusse.
 Peale toidupoes käimist tulin mina koju ning hostisa läks mulle Belgia telefoni numbrit saama. Nüüdsest on mul uus number ning Eesti numbrilt mind kätte ei saa. Kõik, kes soovivad mu uut numbrit andke teada.
 Umbes kell neli käisime korra kohalikus kaubanduskeskuses. Wow. Ma olen rabatud. See oli väga ilus ja valgusküllane ning kõikide nende poodidega. Oeh. Aga seekord ei läinud me shoppama. Käisime seal, et teha koopia koduvõtmest, seega nüüd on mul oma võti :)

Minu hõbevõtmeke

16.20 jõudsime muusikakooli. Seda seetõttu, et tahaksin liituda siin mõne kooriga. Kohtusime muusikakooli kooridirigendiga, kes arvas, et minu tase selle koori jaoks on liiga kõrge, seega järgmisel teisipäeval saame temaga taaskord kokku, et ta saaks mind edasi suunata mõnda kõrematasemelisse koori.
 Peale seda tahtsime minna ja teha mulle bussikaarti, et ma saaksin bussiga sõita, kuid silly me, unustasin kõik vajalikud dokumendid koju, seega läheme uuele proovile homme.
 Enne õhtusööki skypisid mu kaks pere omavahel, tundus, et kõik klappis. Seejärel sõime õhtust ning peale seda läksime mulle ratta järgi. Sain nüüd nädalaks ajutise ratta, kuni leiame mulle minu ratta.
 Homme on plaanis minna rattaga bussikaarti minna tegema ning seejärel valmistuda kooliks.

Kuna siin on kogu aeg suur energikulu keele ja kõige pärast, siis on mul ka ilge magusavajadus. Seega aitäh, Helis, selle eest :)

I love you

Tean, täna mingi viltuse pea päev, vabandan.
Ning samuti vabandan Kirke ees, ma ei ole suutnud oma kaameraga koostööd teha.