Esimesed sõbrad

 Minu uus postiaadress: Place Mathy, 10, 7181 Arquennes Belgium.

 Eile käisin esimest korda peaaegu eakaaslastega väljas. Nimelt mu hostpere peretuttav on 18aastane Denir, kes käib minuga samas koolis, kuid 6.klassis. Eile tuli ta siia, et minuga kohtuda ning siis kutsus endaga kaasa, sest tema kodukohas toimus mingisugune laat. Kuna YFU üritustel korrutati, et tehke kõik kaasa, siis läksingi keeleoskamatuna tundmatule laadale. Deniri inglise keele oskus oli 'parem kui mitte midagi'. See ütleb vast kõik. Siinkohal tänan veelkord oma inglise keele õpetajat S.Mummat, kes viitsis mulle keelt selgeks õpetada. Laat oli imepisike ning pamiselt olid seal purjus täiskasvanud, kes vihtusid tantsu ja laulsid bändiga kaasa. Deniri sõbrad olid lastele mõeldud putkade ülalpidajad. ta tutvustas mind kõigile ning sellele järgnesid põsemusid (siiani üritan harjuda). Mõne aja pärast tuli ka Deniri ema ja siis käisime nende juures, kuna ta ema nõudis, et ma näeksin nende kodu ära. Seejärel jalutasime tagasi laadale, kus veetsin kokku umbes 2h. Rääkisin kõigiga ning nad olid väga huvitatud eesti keelest ning minu sõnastikust. Näiteks tahtis üks sõber öelda teise sõbra kohta (vabandan, aga mul pole õrna aimugi, mis nende nimed olid või kuidas neid kirjutada), et ta on idioot ning sõnastiku abil suutis ta moodustada lause "ta on  põdur".
Peale 2 tundi vägagi lootusetul laadal istumist, sõidutas Denir mu tagasi koju ning ma sain puhata veidi.

Selle minilaada laste lõbustusnurk.

 Täna oli veidi varajasem äratus ning käisime toidupoes. See oli megasuur ja odav, põhimõtteliselt vist nagu meie hulgiladu. Sain sealt kõik vajaliku ka oma koolilõunate jaoks esialgu. Nimelt süüakse koolis peamiselt enda kaasa võetud lõunat. Muidugi saab ka koolist osta, kuid see on kallis. Viienda ja kuuenda klassi õpilased saavad minna ka kooli territooriumilt välja, näiteks parki või mõnda kohvikusse.
 Peale toidupoes käimist tulin mina koju ning hostisa läks mulle Belgia telefoni numbrit saama. Nüüdsest on mul uus number ning Eesti numbrilt mind kätte ei saa. Kõik, kes soovivad mu uut numbrit andke teada.
 Umbes kell neli käisime korra kohalikus kaubanduskeskuses. Wow. Ma olen rabatud. See oli väga ilus ja valgusküllane ning kõikide nende poodidega. Oeh. Aga seekord ei läinud me shoppama. Käisime seal, et teha koopia koduvõtmest, seega nüüd on mul oma võti :)

Minu hõbevõtmeke

16.20 jõudsime muusikakooli. Seda seetõttu, et tahaksin liituda siin mõne kooriga. Kohtusime muusikakooli kooridirigendiga, kes arvas, et minu tase selle koori jaoks on liiga kõrge, seega järgmisel teisipäeval saame temaga taaskord kokku, et ta saaks mind edasi suunata mõnda kõrematasemelisse koori.
 Peale seda tahtsime minna ja teha mulle bussikaarti, et ma saaksin bussiga sõita, kuid silly me, unustasin kõik vajalikud dokumendid koju, seega läheme uuele proovile homme.
 Enne õhtusööki skypisid mu kaks pere omavahel, tundus, et kõik klappis. Seejärel sõime õhtust ning peale seda läksime mulle ratta järgi. Sain nüüd nädalaks ajutise ratta, kuni leiame mulle minu ratta.
 Homme on plaanis minna rattaga bussikaarti minna tegema ning seejärel valmistuda kooliks.

Kuna siin on kogu aeg suur energikulu keele ja kõige pärast, siis on mul ka ilge magusavajadus. Seega aitäh, Helis, selle eest :)

I love you

Tean, täna mingi viltuse pea päev, vabandan.
Ning samuti vabandan Kirke ees, ma ei ole suutnud oma kaameraga koostööd teha.