Walibi

 Olen nüüdseks jõllitanud seda tühja lehte piisavalt kaua, et teada, et mul pole õrna aimugi kuidas oma emotsioone siia kirja panna.
 Täna oli meil YFUkatega kokkusaamine Walibi seikluspargis.
 See oli mega!
Ja kui ma ütlen mega, siis ma mõtlen, seda kirjeldamatud emotsiooni, mis valdab sind pärast Walibi külastamist parimate inimestega.

 Uus päev, uus katse. Eile jätsin kirjutamise sinnapaika, proovin siis uuesti.
Emtosioone kirja panna on jätkuvalt raske. Eilne oli super, parim mis oleks võinud juhtuda hetkel. Andis tõelise energialaengu ning põhjuse oodata uut kohtumist. Hea on rääkida inimestega, kes sind täielikult mõistavad. Nad on kõik nagu mina, mingilmääral. Nii hea oli lõpuks päriselt südamest naerda, hea on naljadest aru saada.
 Kahjuks minu plaan teha palju pilte läks luhta.
Tegin päeva jooksul ühe pildi, kuid jätan selle siia lisamata, muidu te järgmist postitust enam lugeda ei saaks, poleks lihtsalt kedagi, kes kirjutaks :)
 Aga näppasin pilte siit ja sealt ning pildid ütlevad tõesti rohkem kui tuhat sõna.

Meie seltskond vasakult:
Anton (Sanni hostvend), Sanni (Soomest),
 taga Lisa (Saksamaalt) ning ees Laura ja mina

No words needed

Sest põhjamaa naised on kaunid
Mina, Sanni, Laura

Lemmikatraktsioon-aeglane paadisõit
Tegelikult oli see hea koht, kus rääkida, naerda ning muid lollusi teha

Ootame alla kukkumist
ehk siis Dalton Terror

Sanni, I hope you won't kill me

Kuna mul emotsioonide kirjeldamine vist nii häst ikkagi välja ei tulnud, siis tsiteerin siinkohal lõigukest Sanni blogist. See võtab kõik suurepäraselt kokku.

"This weekend there was the trip everyone had been waiting for: the YFU-trip to Walibi, Belgium’s well-known amusement park! The entire day was simply said amazing! It was wonderful to be able to laugh along to jokes until my eyes were watering once again, talk so much that my jaw got tired, and gain so many wonderful memories that I can share with awesome people." Sanni Lääperi (read more: http://dansmajeunesse.blogspot.be/)

Bisous!