Esimene täispikk koolinädal...

...on nüüd selja taga.
 Ei saaks öelda, et kerge oli. Topelttöö tegemine võtab topeltenergiat ning arvestades kõike muud, kulub energialt kolmekordselt. Kuid ma ei kurda.
 Olen saanud endale esimesed sõbrad. Sõbrad, kes elueest üritavad purssida inglise keelt ning julgustavad mind üha enam prantsuse keeles rääkima. Juba arenen, rääkimine on küll keeruline, kuid aru saan juba päris paljust. Okei, saan enamjaolt aru kui klassikaaslased või pere minuga räägib, tunnis ei mõika veel midagi. Õpetajad räägivad kiiresti ning keeruliste sõnadega.
 Eelmine nädal ning see nädal käisin koolis sellise tunniplaani järgi:
Esmaspäev, Lundi
1. Ajalugu
2. Ajalugu
  20 min pausi, koolimajast tuleb väljuda
3. Kehaline
4. Kehaline
  Tund aega pausi ehk söögiaeg, jalutasin parki
5. Ülejäänud klassil on flaami keel, kuid mina veetsin tund aega istudes ning Emile'ga rääkides.
6. Inglise keel
7. Inglise keel

Teisipäev, Mardi
1. Majandusteadus
2. Matemaatika
  Paus
3. Majandusteadus
4. Majandusteadus
  Lõuna
5. Ajalugu
6. Prantsuse keel
7. Inglise keel

Kolmapäev, Mecredi
1. Geograafia
2. Religioon
  Paus
3. Füüsika
4. Ajalugu

Neljapäev, Jeudi
1. Religioon
2. Matemaatika
  Paus
3. Matemaatika
4. Keemia
  Lõuna
5. Prantsuse keel
6. Inglise keel
7. Majandusteadus

Reede, Vendredi
1. Matemaatika
2. Bioloogia
  Paus
3. Geograafia
4. Teistel flaami keel
5. Prantsuse keel
6. Prantsuse keel

 Tunnid kestavad siin 50 minutit ning üldiselt kaks tundi järjest (kuid kui on 8 tundi siis on lõpus ka 3 tundi järjest). Klass püsib üldiselt ühes ruumis ja hoopis õpetajad jooksevad klasside vahet. Samuti on meil ''korrapidajad''. Igal lennul on selleks erinev isik. See on see mees/naine, kelle juurde sa lähed, kui sul on probleem, kui sa jääd hiljaks või kui puudud.
 Lisaks on siin Journal de classe, see on peaaegu nagu koolipäevik, kuid oluliselt raskem ning keerulisem täita. Sa pead sinna iga päev kirjutama, mida tunnis tegid ning samuti ka kodused ülesanded. Keeruline.
 Inimesed koolis on toredad ja mõistvad, õpetajad on loobunud mu nime hääldamisest ning mu küsimisest. Olen kõigile klassikaaslastele ning koolikaaslastele väga tänulik, eriti oma pinginaabrile, Manon'le, kes üritab mulle võimalikult palju jooksvalt ka tõlkida.
 Kooli ja õppetöö tasemest ma rääkida ei oska, kuna käin siin 11.klassis. Matemaatika tundub okei, sellest saan enamjaolt aru. Oh, siit ka üks edukuse tunnus: eile, neljapäeval jäi mul matemaaikas üks asi selgusetuks ning kuna Manon ei osanud mulle selgitada, küsisin õpetajalt, täitsa iseseisvalt ning sain ka vastuse oma küsimusele. Vastuse millest ma aru sain! Olin uhke!
 Kõige lihtsam tund on muidugi inglise keel. Õpetaja püüab rääkida peamiselt vaid inglise keeles ning mulle see sobib, ülejäänud klass küll nii rahul sellega ei ole. Nende inglise keel on siin madalam kui minu oma, selles ei ole nad ise süüdi, lihtsalt koolisüsteem ei toeta keelteõpet. Seetõttu hindan eriti nende kõigi püüdlusi mulle inglise keeles midagi selgitada.
 Koduseid töid väga palju siiani pole olnud. Need vähesed, mis on olnud, neist olen ma vabstatud olnud, kuigi püüan siiski võimalikult palju teha.
 Lõunat käime (mina ja Emile) enamjaolt söömas pargis koos lennukaaslastega, väga armas seltskond. Täna aga käisime Grand Place'i lähedal söömas, koos kahe teise klassiõe, Colini ja Margot'ga.

Mina, Emile Brasiiliast, Colin ja Margot

  Mida te veel koolist teada tahaksite?

 Nädalavahetusest niipalju, et homme lähme turule ning kella neljast saan kokku oma nooremate tugiisikutega.

Bisous