Kodust väljusin viimast korda järgneva asta jooksul 10:26.
Lennujaama jõudsin kell 11. Aja möödudes
jõudsid sinna ka minu kõige nunnumad ning need, kes ei jõudnud andsid endast
muul moel märku. Aitäh teile!
 |
Mina ja Scott asusime Tallinnast teele |
 |
Peaaegu kogu minu saatjaskond |
Lend Kopenhaagenisse algas 13:25 ning meie üllatuseks oli
meil megamini lennuk. Väga kohtuav, mürises terve lennusõit. Süüa ka ei saanud.
 |
Kuid tuju oli üleval! |
Kopenhaagenis oli tund aega vaba aega ning seejärel oli juba
lend Brüsselisse. Lootsin, et seekord saame normaalses suuruses lennuki, kuid
kus sa sellega, samasugune mini nagu eelmine ning mürises ka sarnaselt.
Vähemalt sai teed.
 |
Sõbrapilt |
Põhiline küsimus oli: Mitu musi teevad prantslased neile, keda pole kunagi näinud? 1? 2? 3??
Õige vastus on 1. Vähemalt siiamaani minu praktikas.
 |
Mina ja Scott maandusime Brüsselis |
Lennujaamas jokutasime korralikult, olime viimaste seas, kes
läbi väravate meie lennult läksid. Seal ootasid mind ja Laurat YFU vabatahtlik,
mu hostisa ja Laura hostema.
Hostisa tuli minu juurde ning ütles, et on väike probleem.
Nimelt mu hostema viibib hetkel haiglas, mingi õnnetus vms oli juhtunud ning ta
ei saa mind hetkel koju viia. Seega nüüd istun hoopis YFU vabatahtliku elutoas.
Terve pere on väga sõbralik, räägivad inglise keelt ning andsid mulle süüa.
Selgus, et hostemaga on päris halvasti ning jään Brüsselisse ilmselt kuni Year Starting Seminarini, mis algab neljapäeval. Loodetavasti saab kõik pühapäevaks korda ning saan ikka oma pere juurde.
Seniks päikest teile sinna vihmasesse Eestisse.
Aitäh kõigile ning kohtume aasta pärast!
Aga kui sul võimalust, siis saad ju Brüsselit uudistada :)
ReplyDeleteJaa, sellega täna-homme tegelengi :)
Delete