Võta aega

Milline udu ma olen. Tegelikult tahtsin eelmisesse postitusse ka tunniplaani panna, aga unustasin. Siin see nüüd on:

Plaan on prantsuse keelne, loodetavasti ikka mõistate
Tärniga prantsuse keeled on nn minu prantsuse keeled

Järjekordne nädalake on möödas, koolis on läinud päris hästi. Viimane koolinädal läks päris kiiresti ning täna oli selleks veerandiks viimane koolipäev ehk siis minul algas nüüd ka vaheaeg!

Eelmise nädalavahetuse veetsime enamuse ajast Lauraga (teine Eesti VÕP) minu pool. Reedel aga käisime Brüsselis Tanel Padar & The Sun'i kontserdil, sest kui Eesti kuulsus tuleb nii lähedale ei saa ju minemata jätta. Suurepärane õhtu oli. Kõik algas juba muidugi seiklustega.
Esiteks on koolist varem ära saamine siin tohutult keeruline. Kui lõpuks suutsin kõikvõimalikud allkirjad kätte saada (tuli välja, et küsisin neid lõpuks liiga palju) ning rongijaama jõudsin, selgus, et rong jääb ära. Õnneks on hostisa tore ning viis mu järgmisesse, veidi suuremasse rongijaama, kus mul õnnestus koheselt ka rongi peale saada. Rongis juhtusin taaskord kokku oma moraaliõpetajaga ning niimoodi saigi sõit sisustatud.
Brüsselisse jõudsin vaid 15 minutilise hilinemisega ning jõudsime siiski Lauraga ka Grand Place, tema jaoks esmakordselt, ära külastada. Seejärel hakkasime kontserpaika otsima.

Botanique-päris suur ja võimas

Kodus olime vaadanud, et Botanique ei asu Grand Place'st just väga kaugel ning otsustasime jalutamise kasuks. Kui aga Brüsselis kohalikelt küsisime, kuidas me sinna jala saame, tegid kõik suured silmad ja imestasid, et kas me tõesti kavatseme minna jala ja mitte trammi ega metrooga. Tundub, et 15 min jalutuskäiku on keskmisele brüssellasele liiast.

Turist 

Je t'aime

Kontsert pidi meie teada algama kell 19, kuid tegelikkuses algas see 1,5h hiljem. Ilmselt olime me lihtsalt liiga lollid, et seda kuskilt olematutest kohtadest välja lugeda, seetõttu olime ka esimesed saabujad. Tasapisi aga hakkas inimesi kogunema ning lõpuks oli meie ümber veel ligi 150 eesti keelt kõnelevat inimest, mõni muukeelne oli ka kogemata või siis juhuse tahtel sinna sattunud.

Kontserti nautisime esireast, täpselt keskelt. Eestis sellist võimalust vaevalt tuleb, et kätt väljasirutades võiksid staari ennast katsuda. Peamine kuulajaskond oli siiski meist vanem, arusaadav ka.

Kontsert ise oli väga meeleolukas ning saime mõnusalt kaasa elada.

Peale kontserti tuli juba rongile kiirustada. Muidugi selgus rongijaamas, et rong jääb 10 min hiljaks. Koju jõudes läks nautisime kõige tipuks musta leiba ka.

Nagu Laura ütles: tegime korraliku fangirli pildi ka ära

Basskitarrist Danel Pandre

Laupäeval oli hostisal sünnipäev. Veelkord palju õnne talle!

Sellel päeval jalutasime ja uudistasime Lauraga Quiévrainis ringi. Kuna mu koduküla on Belgia-Prantsusmaa piiril, külastasime casually Prantsusmaad ka. Meie jalutuskäiku saatsid tuletõrje autod ja sireenid, kartsime, et midagi on põleb ikka väga karmilt, samas ei tundunud üldse reaalne, kui nägime väikset poiss ka tuletõrje autos kaasa sõitmas. Kodus küsisime hostisalt, kes töötas tuletõrjes varem, et mis toimub ning tuli välja, et tegu oli kohaliku traditsiooniga, kus ühel päeval aastas tuletõrje kaadritaguseid lastele tutvustatakse. Hostisa küsis meilt, kas tahaksime ka sõitu proovida ning loomulikult oli vastus nagu vahetusõpilastele kohane: JAA!

Õhtul käisime sünnipäeva tähistamiseks restoranis söömas. Toit maitses hästi ning sellega ei koonerdatud.

Ilmselgelt excited

Käisime korra Prantsusmaal

Joyeux anniversaire!

Pühapäeval nautisime toitu ning rääkisime viimaseid jutte.

Kokkuvõttes oli nädalavahetus megatore ning järgmine kord kohtume Thiaumontis :)

PS! Kuna ma ei jaksanud oodata, kuni pildid kohale jõuavad, siis on enamik pilte kas facebookist või Laura blogist.

Kuna nüüd on koolivaheaeg, siis on see hea võimalus Belgia uudistamiseks. 

Homme on plaanis külastada Atomiumi ning võimaluse korral ka Mini-Euroopat.

Esmaspäeval saan kokku Emile'ga, kes on vahetusõpilane Brasiiliast ning kes käis minu eelmises koolis. Lähme külastame Ghenti :)

Perega on plaan järgmisel nädalal ka Bruge'i külastada, väidetavalt on see kui mini-Veneetsia.

Ning ehk tuleb plaane jooksvalt juurdegi.

Kui teil on küsimusi mu huvitava elu kohta, siis palun laske käia! Vastan hea meelega :)

Bisous

We're going to Brazil!

Üle nädala on juba möödas. Vabandan. Lihtsalt nii palju on teha ja blogi kirjutamine väga ei kutsu.
Eelmine kolmapäev käisin koos Annamariaga (Ungarist) Monsis shoppamas. Ühtlasi oli see mul esimene kord Monsi uudistada. Kokkuvõttes oli päev edukas, sain endale talvemantli, kindad, dressid, pintsaku ja süüa ka, sõime nagu kord ja kohus Belgias friikaid :)

It seemed to be an important building-so I pictured it

Lucky monkey

Hot as hell

Petit frites (we couldn't even finish them together)

 Reedel käisin taaskord Monsis. Seekord 4in1 peol. Seltskonnas olid endised ja praegused vahetusõpilased ja kohalikud, ehk siis seltskond oli kirju ja sai nii prantsuse kui inglise keeles räägitud. Õhtu sujus vägagi meeleolukalt. Sel õhtul oli ka Belgia-Horvaatia jalgpallimäng, millest sõltus, kas Belgia läheb Brasiiliasse. Seis jäi 2-0 ehk siis ME SAIME BRASIILIASSE! Kuna Belgia fännid on ilmselt ühed suurimad fännid maailmas, siis oli meeleolu tõesti vägagi laes, hoolimata tüüpilisest Belgia ilmast, mis on külm ja vihmane.

Fans

Team

 Laupäeva hommikul käisin linnavalitsuses ning lähipäevil on lootust kätte saada ka oma Belgia ID-kaart, see kehtib mul kuni juuni lõpuni ning on mõeldud välismaalastele.
Pühapäev oli rahulik päev, logelelesime perega kodus, sest kõik olid nädalast väsinud. Proovisin ära ühe belgia traditsioonilise eine: moule-frites. Kahjuks ei olnud see siiski minu maitsemeelele, kuid olen õnnelik, et proovisin.

Les moules-frites

 Homme, reedel lähen koos Lauraga Brüsselisse Tanel Padari kontserdile ning Laura jääb minu juurde terveks nädalavahetuseks. Gonna be fun!

Tanel Padar & The Sun

 Kuigi ma üritan igasse nädalasse midagi uut ja huvitavat leida on nüüdseks välja kujunenud ka teatav rutiin. Mõtlesin, et kirjutan veidi koolielust lähemalt...
Koolis olen 'étudient libre' ehk siis vaba õpilane. See tähendab, et käin tundides, teen kaasa nii palju kui mõistan ning kui ei mõista ei ole veel midagi hullu. Õpetajad on sõbralikud ning mõistvad. Kuna teen aastat Eestis järgi, ei ole mulle siinse õppekava järgmine prioriteet number 1, põhiprioroteet on prantsuse keel selgeks saada. Õnneks on kool väga vastutulev ning üle jõu käivad tunnid, flaami keele ning vabad tunnid olen saanud asendada prantsuse keelega. See tähendab, et mul on nüüd kokku 15 prantsuse keele tundi nädalas.
Need tunnid on erinevad, osad on mul koos enda klassiga, normaaltunniplaani järgi, lisaks on mul tund, mis on spetsiaalselt mulle ning tunnid koos väiksemate klassidega. Viimastes annab õpetaja tihtipeale mulle eraldi ülesandeid või siis üritan koos klassiga kaasa teha, esimese klassi kirjandusest saan juba täitsa aru. Lisaks on mul kolmapäeviti peale tunde 'tund' koos direktrissi pojaga, Simoniga. Jutumärkides seetõttu, et tegelikult on see rohkem lihtsalt keelepraktika ning kui mul on küsimusi, siis saan sealt tihtipeale vastused. Loomulikult õpin ma selle tunniga ka palju, sest kui rääkimise käigus mõnd sõna ei tea, siis kirjutab ta selle üles ning saan hiljem seda veel korrata.
Lemmiktunniks on mul kujunenud üllatavalt moraal. Õpetaja on selles tunnis väga tore ning tund on peamiselt rääkimiseks ning filosofeerimiseks. See sobib mulle väga ja see on ka ainuke prantsuse keelne tund, milles saan kaasa rääkida ning mida mõistan. Kui ei mõista, siis õpetaja tõlgib ka, mis on suurepärane. Õpetaja ja klass parandavad mind, kui eksin ning aitavad igati kaasa mu keeleõppele. See on väga tore.
Teised tunnid on veel väheke keerulised. Õpetajad räägivad kiiresti ja keeruliste sõnadega ning konspekteerimine käib jooksvalt, kuid pole hullu, küll ma hakkan aru saama.
Minu uues koolis õpikuid ei kasutata (va inglise keel, kuid seal ka mitte kogu aeg) ning koolis peab kaasas kandma suurt mappi, kus on kõik konspektid ning materjalid, mis õpetajad on andud või ise oma tarkusest oled kirja pannud. Üleüldiselt hoolitsetakse siin oma paberite eest väga, kõik on korralikud ja värvilised (mitte soditud vaid tähtsamad asjad markeriga üle tõmmatud). Pabereid naljalt ära ei visata.
Tööde puhul on hindamissüsteemid erinevad, olenevalt õpetajast ning töö mahust. Enamik töid on mul on olnud 20 punkti süsteemist. Kui tööd on parandatud annab õpetaja need õpilastele korraks näha ning need saavad vajadusel tähtsamad asjad kirja panna ning seejärel korjab õpetaja taas tööd kokku ning need jäävad talle. Punktid tuleb kirjutada 'journal de classe' ning nädala lõpus peab vanem sinna allkirja nägema. Siinkohal jõudsingi kahe põhilisema asja juurde: 'journal de classe' ja vanemad. Kool ja vanemad on omavahel tihedalt seotud, tihtipeale just 'journal de classe' vahendusel. 'Journal de classe' on siis enam-vähem kui meie koolipäevik, kuid sinna pead täitma ka tunnitegevuse ning selle abil suhtlevad õpetajad vanematega ning vastupidi. Samuti on seal kirjas kõikvõimalikud load, nt kas sul on luba lõunal kooli territooriumilt välja minna või ei.  Ma nüüd ei tea, kas jätsin midagi mainimata või hakkasin end juba kordama, kuid loodetavasti andis see piisava ülevaate.
 Keeles on edasiminek vägagi märgatav. Tunnen seda ise ning teised on ka öelnud, et võrreldes su esimese päevaga on areng olnud meeletu. Seda on ainult hea kuulda! Motiveerib edasi õppima :)
 Tegin teile paar pilti ka oma igapäevasest kooliteest. Kooli ja koolist tagasi enamasti jalutan, umbes 20 minutit.

The beginning of the day

First steps

Being economical

Half way there

Add caption

I'm clever...

... and I found a shortcut

La gare

The weirdest church I've ever seen

Sweet school

 Hommikud algavad mul ka rõõmsameelselt. Nimelt möödun ühes valmivast majast ning sealsed töömehed hüüavad juba kaugelt hommikuti "Bonjour!" Teeb ikka tuju heaks küll, see Belgia sõbralikkus. Üleüldse on siin nii, et kui kellegagi tänaval silmakontakti saad, siis öeldakse ikka tere ka. Täitsa uskumatu minu jaoks.
 Loodetavasti andestate mulle selle vähe pikema pausi ning jäite rahule selle igava ning lihtlauselise postitusega. Eesti keel muutub üha raskemaks ning kaunikõlalisi lauseid on keeruline koostada. Ootan ka tagasiside, mida tahaksite veel kuulda/lugeda, sest nagu ütlesin, elu siin on muutumas rutiinseks ning vahel ei ole kohe üldse mõtteid millest kirjutada.

Bisous

This moment, we own it

 Tegus nädalake on jälle möödas. Nii palju juhtub kogu aeg.

Olen hakkanud jooksmas käima, okei vahelduva eduga. Ujumas hakkasin ka hostisaga käima. Kuidagi tuleb need šokolaadikogused ja kõik muu ju ära ka kaotada.

I discovered wonderful Belgium nature while running

Before I got lost

 Kolmapäev ja neljapäev olid tavalised koolipäevad. Õppisin uusi sõnu ning suhtlesin koolikaaslastega. Miskit erakordset ei juhtunud.
 Võib-olla ehk natuke siiski. Nimelt neljapäeval tuli minu prantsuse keele õpetaja minu juurde ning andis teada, et reedel lähme viimase kolme tunni ajal teatrisse ning tagasi jõuame umbes kell 17.
Kuid minul oli ju kohtumine teleMB'ga. Kodus andsin siis perele ka teada ning õnneks sai telekanaliga asjad ümber plaanitud.

My every morning view

  Reedel läksime klassiga Mons'i teatrisse. Kahjuks ei oska seda väga hinnata. Pean veel oma keeleoskust arendama selleks. Etenduseks oli Molièr'i "Les Femmes savantes", tõlkes "Õpetatud naised".

 Pärast teatrit tuli hostisa mulle järgi ning sõitsime koju, kus sain 5 minutit puhata ning seejärel asusin juba kaamera ette. TeleMB ajakirjanik ning kaameramees olid väga sõbralikud ning õnneks sain intervjuu inglise keeles anda. Kaamerataguselt rääkisime prantsuse keeles. Valmistasin eestipäraseid küpsiseid Follow-up'i jaoks ning rääkisin veidikese Eesti-Belgia erinevustest, põhjustest miks Belgiasse tulin ning veidike elust üldiselt. 

Cookies

My number one cookies fan!

 Uudislõiku ennast saab vaadata SIIT. Kahjuks on see prantsuse keeles.

 Laupäeval toimus meil Namuris Follow up koos kõigi teiste vahetusõpilastega, vanemad liitusid hiljem.
Seltskond oli suurepärane, muudmoodi vist polegi võimalik. Kõik pidid kaasa tooma ka oma riiki esindava magustoidu (põhjus miks küpsiseid tegin). Ning just need magustoidud lõpetasidki õhtu väga magusalt, proovisin enamikke, palun vabandust nende ees, kelle magustoit proovimata jäi, lihtsalt rohkem ei mahtunud. Kõik mida proovisin olid aga vägagagi huvitavad. Minu maksimumpunktid lähevad siiski Sannile ning tema mustikapirukale, see oli megahea

Having fun as usual
Laura (Estonia) & Lisa (Germany)

Amazing girl

 Ma pean veel harjutama seda harjumuspärast piltide tegemist, vabandan.

 Tänane möödub aga rahulikult. Sõime lõunat ning käisime hostisaga koertega jalutamas.. või siis koerad käisid meiega. Igaljuhul lõbus oli :)

Sorry guys, I'm just too lazy today to write in English as well. I hope google translate helps you :)

Bisous **

Formidable

 Wonderful, wonderful...
Pea nädal on taaskord möödas.
Reedel ei olnud taaskord kooli, seekord oli see üleriigiline. Selle puhul sõitsin ma Brüsselisse. Plaan oli minna üritusele: "Spectacle de la Grand-Place: Stromae, Puggy, Suarez et Soul" ehk lihtsamalt öeldes kontserdile, mille nimekaimaks esinejaks Belgia laulja Stromae.
 Et mitte raisata päeva, otsustasin minna juba hommikul. Plaan oli kohtuda Monise ja Luksiga, kuid lõpp-kokkuvõttes möödus päev hoopis Camila (Venezuelast), Annamari (Ungarist), Clara (Saksamaalt), Julieta (VÕP Rotaryga) ja Ricki (Hollandist) seltsis.
 Kõik oli väga tore ja rahvast oli megalt!

Videolõik, mida ka otse üle kanti

 Grand Place'le me lõpuks ei saanudki, kuna oli liiga palju rahvast. Seega läksime ülekaannet vaatama Place de l'Albertine'le, ka seal ole väga-väga palju rahvast ning ekraani oli selle rahvamassi kohta pisike, kuid polnud hullu. Leidsime endale kohakese ning rääkisime juttu ning tegime nalja. Peamiselt lugeski seltskond (kontserdile jäid Annamari, Clara ja Rick), see oli suurepärane! Mingi hetk läksime natuke jalutama, sest istumine tüütas ära ning kui oma jalutamisega Grand Place'le jõudsime tuli välja, et kontsert on läbi. Siiski-siiski, oli seal veel palju inimesi ning poitseinikud, uurisime asja ning tuli välja, et kõik ootavad Stromae väljumist mingist hoonest (pole päris kindel, kas see oli klubi, pubi või miskit muud). Otsustasime ka siis ootama jääda, sest Rick ei olnud veel Monsieuri isiklikult näinud, meie nägime ta ära lõunal, enne Ricki tulekut, siis kui proovi tegi. Kahjuks helistas hostisa mulle ja ütles, et ta on 10 minuti pärast rongijaama juures ning teistel läks rong samal ajal, seega tuli meil minna, jätsime Ricki üksi ootama. Kuid nagu Murphy seadus, helistas Rick meile 7 min hiljem ja ütles, et sai ta videole :)
Kokkuvõttes, oli päev/öö mega, koju jõudsin rampväsinult, kuid see oli kindlasti seda väärt.
Nädalavahetusel rohkem midagi suurejoonelist korda ei saatnud.

Monsieur Paul Van Haver personally
Unfortunately, all my pictures of him are blurry

The smallest house in Brussels

Tintin

No words needed

Manneken Pis and overflowing emotions
Left: Rick, Annamari, Camila
Front: Deanna (New Zealand)

Cuties: Annamari & Camila

Church inside

And outside, and yes, they've built houses around the church

Found some kinky souvenirs

Me & Julieta

Found big group of guides, so I had to go and ask for a picture :)

Lifesaver! (just for toilet)

Playing tourists

I'm too lazy to edit these photos so you just have to accept the red eyes and everything

Again, no words needed here

La Grand Place

Waiting for Stromae

 Muudel päevadel käin ikka koolis. Selles pole midagi eriti muutunud, arusaamisega on raskusi, aga eks ma püüan, iga päevaga ühe rohkem. Kuigi hommikul tahaks hea meelega voodisse jääda, ei ole koolis siiski midagi hullu.
Eile oli mul ka esimene töö, mida pidin kaasa tegema (õigemini oli see mu enda valik, tahtsin proovida). Matemaatikas. Minule tuli see üllatuseks, kuid polnud hullu. Leiutasin töös oma viise ning see tõi mulle kokku 2,5p 20st. Olin siiski uhke enda üle :)

Eile saabus ka PAKK! Täitsa üllatunud olin! :)
Mina oskasin oodata vaid kirja, kuid kui koju saabusin. teatas hostema, et täna saabusid mademoisselle Trinele kiri ja pakk!
SUUR-SUUR AITÄH!
Kallistan teid väga kõvasti, see oli nii armas!

SUPRISE!

The inside of it :) Yumm

To my international friends...
Another week has almost passed again. On Friday I want to Brussels with Rick, Camila, Annamari, Clara and we also met up with Julieta, who is an echange student with Rotary. We had an amazing day and night!
The concert, as much as we heard., wasn't that big of a deal. Well that doesn't matter, because I enjoyed the company. In the end we still saw Stromae face to face, so the hńight was a success.
Other days I've just gone to school. I don't know how it is with you guys but for me, waking up is still a struggle. I love my bed way too much. But days are still passing quite fast, so it's okay.
Also, yesterday I recieved a letter from my family and a package from my friends for my birthday. It was quite surprising, but that didn't affect my endless happiness. It was great to eat Estonian chocolate again and my hostfamily liked it aswell. Of cours, they said it was impossible to compare it to Belgian chocolate, but it was still good :)

Bisous!

NB! Reedel saab minust telestaar. Kohalik telekanal tuleb mind rääkima ja filmima mind küpsetamas eesti kaeraküpsiseid :)